Kärstna mõis ja Arnepi lõvi
Kärstna mõisapark ja uinuv lõvi
Märts 2024
Kärstna mõisaõuele jõuame suhteliselt varasel mossis hommikul, ilm on pime ja trotslik. Plaan oli teel külastada Ennuksemäe metsavennapunkrit, kuid pidime porisse uppuma ja lõpuks hoopiski plaanist loobuma. Nüüd oleme puhkepäevahommikul varakult Kärstnas ja uurime ümbrust- pole siia varem kunagi sattunud. Coopi kauplus ja kortermajad, vaikne aleviku hommik. Jalutame mõisaõuele. Tundub, et maja on argipäeviti laste päralt- siin asub Tarvastu lasteaia Kärstna õppekoht. Jalutame aias ja pargis. Leiame tuttava Eesti – Läti aiapärlite tahvli- küllap on siin suvel kena. Mõispargi puud on väikeste tahvlikestega- 100 silti pargipuudele on saanud teoks EV100 sünnipäeva auks. Pargis on 500 m jalutusrada, lausa ring, millel lehti sahistame.
Hiljem loen juurde, et tegemist on Helme mõisa rüütlimõisaga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kes on ka pargi rajajaks. Park ja alleed on looduskaitse all. Pargis on kolm väikest allikatoitelist tiiki, mis on truupide kaudu ühendatud. Kunagi oli igal tiigil oma otstarve: üks neist oli ravitiik sõiduhobuste jalgade raviks, teine kalatiik, kus kasvatati karpkalu ja võeti jääd jääkeldri jaoks, ning kolmas mõisarahva suplustiik. Kolmnurkne park on umbes 10 ha suur. Legendi järgi jalutas mõisahärra pargis isikliku lõviga. Kärstna mõisahärra, kindral von Anrepi, eduka sõjaväelase karjääri mälestuseks on Kärstna Kabelimäele püstitatud kunstiteos – uinuv lõvi.
Kabelimäele näitab teeviit ja otsustame vaatama minna. Leiame eest kõrge mäe otsas (136 m) perekonnakalmistu, kabeli ja vägagi uhke lõvi- Anrepi lõvi. 1844 püstitatud mälestusmärk Napoleoni vastu sõdides hukkunud tsaariväe kindralile, on jällegi legendiga. Väidetavalt on skulptuur valatud vaenlaselt võidetud suurtükkidest. Lõvi käpajäljele käe asetamine toob õnne. Lõvi enda üks tagakäpp oli vahepeal kadunud, kuid taastati 2007.
Kabelimäel on ka kabel- uks on avatud ja küünlad põlevad- ümbruses me mingisugust liikumist ei märganud. Astume sisse ja kabel räägib oma loo. Kabeli taastamisel leiti põranda alt tinakirstud- kohalik mees oli need segasetel aegadel matnud hauarüüstajate eest liiva ja kruusa alla. Praegugi on kirstud konserveeritult kabeli all. 2010- 2013 eraalgatuslikult taastatud kabelis puhkab ka algselt kalmistupostamendil olnud, kuid 50 aastase rännaku teinud marmorlaps- see on perekonnakalmistu vanim kuju aastast 1838, mille autor on teadmata.
Kabelimäe talu perenaisega on tehtud väga põnev intervjuu Maalehele. Juttu on kabeli taastamisest ja marmorlapse tagasijõudmisest Kärstnasse. Küllap oli ka selle laupäeva hommikune küünlavalgus usina perenaise tervitus külalistele. Kui tuled, siis tea, et oled oodatud, kuigi asud eramaal.
Meie matkapäev on alanud üllatusliku leiuga. Ja legendidega on nii, et kes usub, see usub.
