Marjan Forest
Marjani mets- Spliti rahvuspark
August 2023
Mõte külastada Spliti linna suuremat rahvusparki Marjan Forest tekkis juba kodus reisiplaani koostades. Et meie kodusest Trogirist saab päeva alustada laevareisiga, selgus aga Horvaatias kohapeal. Olime hommikul kell 8 praamisadamas, piletid müüdi laevale minnes, 7.- EUR/ots. Praam tegi vahepeatuse Čiovo saarel Slatines, mis tundus armas sadamalinn saare Spliti poolses otsas. Seal on ka matkarada, mis viib rännakule saarenuki metsasele maastikule ja saare teisele küljele. See 11 km rännak ei mahtunud meil kahjuks ajakavasse- peale päikeselisi matku sundis keha tegema vähema päikesega koduranna päevi. Laevasõit kulges ladusalt, Slatines said kõik kohad ka täidetud. Splitis randudes nähtud erisuuruses laevade paraad oli suursugune.
Spliti sadam on otse linnasüdames. Kaardilt tuli välja otsida 1000 astme trepp Marjan Stairs (tegelikult 314 astet ja 178 m tõusu), mis viib üles mäkke. Peab mainima, et me läbisime raja valet pidi. Kui minna treppidest päris üles välja, siis jõuab veel kõrgeimasse tippu, riigilipu juurde ronida ja lõpetada mõnusal rannaalal. Meie keerasime treppidelt poole pealt ranna poole, et raja algust otsida. Möödusime moodsast ühiselamu kompleksist, sadamast ja siis algas matkarada ja rannaala. Oli olemas ilusti tualett ja tee ääres joogikraanid ning pingid jalapuhkamiseks ja vaadete nautimiseks.. Üllatusena oli tegemist kena kergliiklusteega, vana matkarada jooksis paralleelina võpsikus. Peale igat sorti sportlaste ja ratturite liikus rajal veel vaid Marjani metsa rong ja linnast tulev liinibuss. Kaunid merevaated ja jahutav seedrimets saatis meid terve selle rajalõigu. Vanale kivikliburajale viis Alltrails meid poolsaare lõpus, kus võtsime veel kerge tõusu ja olime uuesti laial teel. Siin oli igal sammul avarust ja imeilus merevaade- all paistis ka lõunamaine rannariba palmisaarega. Siin olid pingid vaadete nautimiseks tõstetud kenasti mäeküljele, kuhu sai treppidest. Kohtasime mägironijaid ja tüdrukut, kes merevaadet joonistas. Mäeküljel olid ka 2 vana kirikut kellatornidega. Kogu tee on viitade märgistatud. Tee laiuse ja iseloomu järgi ütleks, et see on läbitav ka operatiivautodele juhul kui keegi abi vajab, tihedalt on ka hüdrante ja märke suitsetamise ning tuletegemise keelu kohta. Sellel rajalõigul joogiveekraane ei olnud. Palmisaareranda me ei läinud, jätkasime matkarada mööda ja jõudsime väikese loomaia ja botaanikaaiani. Sealt edasi oleks saanud oma mäevallutust ka rahvuslipu all tähistada, aga pärastlõunapalavuses loobusime sellest 22 min tõusust ja külastasime hoopis loomaaeda. 3.- EUR piletiga sai minna vaatama eesleid ja kitsi, veel oli loomaaias kilpkonn, lehmad ja hobused. Loomaaia joogi- ja snakkkiautomaat andis külma jooki mõistliku 1.30 eest. See oli väga kosutav peatus.
Edasi läks tee juba lõbusamalt mäest alla. Leidsime veel ühe kivikiriku ja juba algasid trepid allalinna. Tegelikult on ikka allatuleku vaade imeline, kõik need 314 astet. Marjan Forest ehk Marjani metsapark on külastamist väärt koht- varu terve päev. Meil jäi palju veel avastmata.
