Murrumetsa matkarada
Murrumetsa matkarada Pühajärve ääres
Märts 2024
Pühajärve ümber on mitmeid radasid- kõnni, jookse või suusata- kasvõi ümber järve. See plaan meil tulevikuks ka on, aga hetkel tegime väikese kevadise matka ja valituks sai- Murrumetsa matkarada.
Jätame auto Pühajärve puhkekeskuse juurde parklasse ja sammume alla järve äärde. Murrumetsa matkaraja rajatähistustega oleme enne kaardil tutvunud ja järgime oma märke. Ei saa jätta imestamata, et kõik rajad suudavad olla ikkagi omanäolised- üllatab ka see väikene tiir Pühajärve äärses võpsikus. Õigemini küll Angunina poolsaarel- 3,5 km pikkune rada algab järgides järve äärt. Raja alguses on mitmeid puhkekohti, mis jäävad otsakuti sanatooriumi jalutusalasse, kenasse pargialusesse. Siis edasi üllatav laudrada üle kevadise vee, mis on jälle teistsugune astumine. Suunaviidad näitavad teed ja leiame end peagi metsast ning puudevahelt vilksatab jällegi järvekallas. Teele jääb üks puhkekoht, Angunina lõkkekoht- varjualuse, grillikoha, tualetiga ja trepiga järve äärde. Uudistama ei lähe, sest lõkkekohas on rahvast. Kuigi on kevadine aeg ja vesine maa, me päris hätta siiski ei jää, rajal on mitmed sillakesed üle märjemate rajaribade. Tagasipöördel oleme jupikese kergliiklusasfaldil ja siis läbi metsa edasi- natukene tõuse ja languseid ka – ikkagi Otepää. Siis tuleb üks naljakas laudtee jupp veel- kulgeb üsna korraliku teeraja kõrvalt- jääb mulje, et see jupike on lisatud, et matkaring põnevam saaks.
Natukene kultuurilugu ka. Kui hakkab paistma parkla ja suur roheline haljasala, siis oleme jõudnud Pühajärve sõjatammikusse. Sadakond aastat vanat tammikut tutvustab infotahvel ja mälestuskivi. Tammik tähistab kohta, kus Murrumetsa põgenenud, mõisakohustuse täitmata jäätnud talupojad, mõisahärralt karistuse said. Veidi eemal on näha ka üksik väärikas tammepuu- Pühajärve sõjatamm, tema vanus võib olla 300-400 aastat.
