Pööravere mõis
Pööravere mõis
Aprill 2022
Kui sõita Vändrast Pärnu-Jaagupisse (mis on otseim tee Haapsalu peale), siis Kergu – Pärnu-Jaagupi 20 km lõik kulgeb kõike muud kui otse. Olen sattunud sinna mitmeid kordi ja iga kord uuesti imestanud, kuidas üks tee mitte millegi vahel saab olla nonii võimatult kurviline. Väide, et tee ääres mittemidagi ei ole, on alati vale. Seekordki oli aega peatuda ja uurida. Meie huvipunktiks sai Pööravere mõis- või õigemini see, mis on säilinud 1905. aastal revolutsiooni õhinas mahapõletatud mõisakompleksist.
Eelinfot mõisa kohta meil ringikolades ei olnud. Kõik järgnev on internetist kokku loetud. Pööravere on esmamainitud 1601. aastal (Pörafer) kui maad ja talud kuulusid veel Tori mõisale, 1625 on antud õigus mõisa rajamiseks. Mõisahoone ehitust alustati 19. sajandi esimesel poolel. Hoone esimene korrus ehitati paekivist, veidi hiljem juurde teine- maakividest. Uhkemad peahoonest olid viinavabrik ja õlleköök, lausa neljakorruselised ja kindlasti ümbruskonna suurimad. Praegugi on näha viinavabriku keldrikorruse paekivivõlvide võimsust.
Middendorffide aadlisuguvõsale kuulunud Pööravere mõisa kuulsaim mõisahärra on Alexander Theodor von Middendorff ( 1815 – 1894 ), kes sündis küll Peterburis, kuid veetis elu esime poole Pööravere, teise Hellenurme perekonnamõisas. Tegemist on kuulsa teadlasega, zooloogi ja maade-uurijaga, kelle järgi on nimi antud 17 looma- ja taimeliigile ning kelle nime kannavad annab üks laht Taimõril ja neem Novaja Zemljal. Teadlane panustas Tori hobuste aretamisse ja Eesti punase tõukarja parandamisse. Juba 1886 aastal jagas ta mõtet põllumajanduskoolide vajalikkusest Eesti maarahvale. Pargis on kuulsa teadlase kodukohta ja tema kujundatud parki märgistamas sammaldunud mälestuskivi. Pööravere mõisa liigirikas park on praegu looduskaitse all. Mõisad pärandas A. Th. v. Middendorff 1882. ja 1883. aastal oma vanemale pojale Ernstile (1851…1916), kes oli Tartu Ülikooli kasvandik, põllumajandusteadlane ning ornitoloog. Peale põlengut Pööravere mõisa ei taastatud. 1976 aastal lammutati varisemisohu tõttu mõisahoone teine korrus, esimene on võsastunult varemeis. Kohalik ettevõtja on mõisakompleksist päästnud valitsejamaja.
