Roosisaar
Roosisaar – Tamula järve promenaad
Märts 2024
Tamula järveveer Võrus on saanud hiljaaegu uhke promenaadi- või ei ole me lihtsalt ammu seda armsat linnakest külastanud. Hea Võrust pärit kolleeg soovitab meil promenaadil jalutada ja Roosisaart külastada. Jätame auto mõnusasti öömaja parklasse ja läheme uurima.
Olen lugenud, et Roosisaarele viib õhtuti romantiliselt valgustatud sild ja saarel peab turismitalu sporditäht Silja Suija. Seda, et saar on tegelikult poolsaar ja saarele viib Eesti pikim rippsild- 180 meetrit pikk-mis praegusel kujul avati 1998 aastal, saan teada hiljem. Vahejõgi, mida sild ületab, on ühendus Tamula ja Vagula järve vahel. Sild on vaid jalakäijatele- autoga pääseb Roosisaarele mitme kilomeetrise ringiga mööda metsateed. Vaatamata vihmasele hommikule on jalutajaid, rattaga sõitjad, jooksjaid ja kalamehi väljas palju – promenaad ja sild on tõesti linnarahva seas populaarsed. Just kalamehed tunduvad kuidagi eriti muhedad olevat ja kevadist päeva nautivat. Järvekaldal roostikus nahistavad linnupaarid- on luiged, aga ka teisi veelinde, kelle nime ei tea. Ühte eriti agarat linnupaari vaatlesime pikalt kiikpinkidel jalgu puhates- neid jälgis ka profivarustusega fotograaf. Päev ärkas ja läks päikselisemaks.
Üle silla Roosisaarel on kohe Tamula muistne asulaoht, mida peetakse Võrumaa vanimaks asustatud kohaks. Siit on leitud ka naisekolju, mis on vanim säärane leid Eestis. Põliste tammede all infotahvlitega tutvutud jalutame mööda suure territooriumiga turismitalust – Kuninga talust. Kuninga talu on hoolitsetud territooriumiga kompleks, kus puhkuseks kõik vajalik olemas. Kodulehelt saab lugeda, et Kuninga talu nime ei kanna koht juhuslikult. Seal elanud kunagine taluperemees, perenaise Silja vanatädi mees Kusta, kes vedas paadiga linnarahvast Roosisaare vahet ja seepärast kutsuti teda saare kuningaks.
Jalutame kilomeetrikese veel ja pöörame siis tagasi, rippsillale ja linna. Ajatult on mul omad lemmikud Võrus, mida julgen ka soojalt soovitada: söö maitsvat pubipraadi Ränduri pubis, kohvi ja kooki saab Katariina kohvikust, suveniirid ja Võrumaa maitsed kaasa Jaagumäe Toidukeskusest. Võrus on omanäoline linna keskväljak. Meie matkapäev jätkub Verijärve matkarajal.
