Seto Folk
Seto Folk Loo Ilo 2022
Setomaal on mõnus, alati! Ääremaa rahulik tempo ja oma toimetamisviis. Sisemaa rahvast erinev kultuur ja traditsioonid. Setu keel, punakirjalised vööd ja valged särgid. Sonides noormehed ja karmoškamäng. Kukeseenelised männimetsad ja kokkuostu bussid. Sanatoorium, Värska laht ja Peipsi ning Lämmijärv. Igal meist on tunnussõna Setomaa jaoks. Minule on see Põhjalaager ja Õrsava. Õrsava on väikene järv, mis kanaliga Värska lahte ühendatud ning kalameeste lemmik. Täna sõidab seal suviti Setoline liinipraam Reegi maja juurde, peatustega Värska uues sadamas ning sanatooriumis. Moodne Hop on-Hopp off stiilis praamiliin võimaldab peatustes ringi vaadata ja veeta jõelaeva abil tegus puhkepäev.
Folgipidusid jagub suvedesse üha enam- lipulaevana Viljandi. Väiksemad ja intiimsemad Käsmus ja Hiiumaal. Folk ei ole enam ammu ainult pärimus ja rahvamuusika. Folgipeod on kirevate programmidega omanäolised kokkusaamiskohad. Seto Folk on ühe mõnusa paiga erilise auraga pidu. Nendele, kellele suured rahvaüritused ei sobi. Lastele ja peredele. Paaridele ja üksikutele. Rahvast on täpselt niipalju, et näod jäävad meelde. Seto Folgi programmis on alati leidnud oma koha peale muusika ka jutuvestmine, harivad matkad, käsitöö õpitoad ja tegevused lastele. Ka nimed on olnud läbi kümne aasta toredad: “Näitame keelt”, “Üle piiri”, “Metsa Poole” , “Päri Musi”, “Meelega metsa”, “Peo peal”.
Seto Folk 2022 kandis nime Loo Ilo. Ilu ja rõõmu jagus peole küllaga. Esimene päev oli juba enne pimedat hoogne. Zetod oma tuntud headuses- jah kõige õigem on neid kuulata oma kodulaval. Rütmikat pillimängu jätkus öössegi- Tõnu trummide ja Toomase karmoškamänguni üüklubis. Männijuureiline ja kaldus kaldaga tee öömajani on ka juba mitmendat suve lühikeses jaanikuuöös julge sammuga läbitavaks käidud.
Laupäeva hommik tõi Leelopäevale kokku rohkem rahvast. Võimas oli Leelopäeva rongkäik ja Seto kultuuri täis rahvapidu. Leelotamist ja karmoškamängu saavad sealsed lapsed vist emapiimaga, sest juba päris pisikesed on folgipeol tegijad. Uus oli Reegilava Reegi maja juures laupäeval. Kirev programm oli üle Õrsava päev läbi kosta. Meie valisime Seeneretke, mis sai ebatüüpiliselt kuuma jaaninädala tõttu nime “Kuidas kõrbest seeni leida?”. Retkejuht Mürgü Marje rääkis metsamatkal põnevaid lugusid ja saime teada, kuidas olla kindel, et sööme ja korjame ikka ohutuid seeni. Seenedki olid olemas- kukuseened kõrgel seljandikul ja mõni teinegi, mis sai nime ja iseloomustuse. Õrsava äärde peale suplust jäimegi- kuulama Kairi Leivo Setomaal sündinud jutukesi. Pea kahetunnine hingetõmbepaus oli täis ladusat jutuvestmist, seto leelot ja hea sõna kaasa kandmise rituaali. Puhanuna nautisime teist folgipäeva, kus Lõõtsavägilased olid hoo üleskeerutajaiks. Kindlasti tasub jälgida ja osa saada sündmustest, kus Lõõtsanööbid kaasa löövad, Eestimaa suves on neid üritusi leida. Lõõtsavägilaste järelkasv on ootamist ja vaatamist väärt.
Pühapäeva hommikul tegime kohvi- ja teisegi. Jagasime kämpingu perenaisega folgipeo muljeid. Ja broneerisime majutuse järgmiseks aastaks. Nagu aasta enne seda.
