Teringi matkarada
Teringi matkarada
Märts 2025
Teringi on vast kõige Läti piiriäärsem rabaring. Ja kindlasti jälle meie Top 5. Lihtne ja ilus ehk lihtsalt ilus. Täpselt selline rada, mida võib julgelt igat sorti puhkajale soovitada ja uhkusega võõramaalasele näidata. Kui meie kodune Hüpassaare on praegu uuenduste tuules, siis Teringi rada tundub just värskelt värskenduse saanud. Varakevadine avarus ja päikseline päev annavad 100%-se matkaelamuse.
Kohalejõudmiseks soovitan, eriti kevadisel ajal, valida Lilli piiripunkti viivalt maanteelt lühim sutsakas. Meie käisime enne Lilli õpperajal ja Teringisse jõudes soovitas kaart kohalikku teed, mis osutus vägagi läbimatuks ja olime lõpuks, peale 20 km ekslemist, ikka ringiga asfaldil.
Teringi parklas on autosid ja rajal matkajaid. Mõne sammuga jõuab suhteliselt tavaliselt võsast imelisele rabamaastikule. Multšine rada vaheldub laudteega ja vaated on võrratud. Teringi matkarajal on palju pingikesi ja puhkekohti. Infotahvlid on värsked ja rabaelanikena tutvustatud nastikut nägime isegi. Rabas asub ka Ussisaar, mis on nime saanud seal elavate rästikute järgi. Rästikud on tuntud paiksete loomadena, kes elavad kogu oma elu ühes kohas, liikudes kõige rohkem 100 m raadiuses. Suvel tasub rabas liikudes jalge ette vaadata.
Meie lõunapaus oli plaanitud sellele rabarajale. Peatumiseks leidsime toreda onni umbes raja poole peal. Tegemist on rabasaarega-infotahvel ütleb, et oleme kohas Erelise mäed. Pärimus räägib nii mõisakohast, mis saarel olnud, kuid lätlaste röövretkel hävinud kui ka pelgupaigast sõdade ajal, mil siia toonud tammepakkudest salatee, mida vaenlane leida ei osanud. Teeme katusealuse lauakesel priimusega sooja sööki-jooki.
Üks üllatus on Teringi matkarajal veel tulemas- selles rabas on suur järv- Alatsi järv- ka Suuresilma järv. Järvesina paistab rajale mändide vahelt, jah, vesi paistab rabajärve kohta üllatavalt sinine. Kaitsealune järv on 5 ha suurune, järve ääres on pink ja ujumiskoht. Infotahvel viitab suurele kopratammile ja kui õiges suunas vaadata on kopra elamukuhilat täitsa näha. Järve vastaskaldal on paadisild, see kallas asub eramaadel.
Teringi raba nimesaamisest on lugeda. Väike rabas eksinud tüdruk kuuleb pimeduse saabuses meelitavaid hääli “Tee ringi, tee ringi”. Sookollide meelitamisest kohkunud laps hakkab nutma ja sooelanikke kenasti paluma. Kollikesed heldivad ja süütavad virvatuled, kutsuvad “Aa lats meie järgi” ning nii tüdrukukese rabast järve äärde ja koju juhatavad. Siit nimed Teringi ja Alatsi.
Parkla piknikukoha ühes servas, varjualuse kõrval on soovipaeltes pihlapuu. Sellega on seotud legend ühest väikesest heasüdamlikust Pihle-nimelisest tütarlapsest, kelle järgi on puu ka nime saanud – Pihlakapiiga. Kui Pihlapiiga kiharatesse soovipael siduda, võivad unistused täide minna. Selle lootuses ongi pihlapuu okstesse põimitud nii arvukalt erisuguseid paelu: peale riideribade ka pisemaid kilekotte, kommipabereid, kingipakkepaelu, tasku- ja kaelarätte, seeliku- ja püksivöid, lipse ning lõngajuppe. Pihlakas saadab rajale ja rajalt koduteele.
