Tohvri rannakaitsepatarei
Tohvri rannakaitsepatarei nr.44 Hiiumaal
Oktoober 2023
Meie saartel on paratamatusena militaarne ajalugu. Osa rannakaitserajatistest on päris ammusest Peeter I ajast, hilisemad II maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni aegsed. Ka Hiiumaa pole erand. Kunagi oli saarele sõit vaid lubadega ja küllakutsega- piiritsoon ja sõjaväeline ala. Tahkunas on Hiiumaa Militaarmuuseum, kus on sellest ajastust palju põnevat vaatamist. Muuseumi teelt ei saa eksida, sest teeristil seisab tankimakett, mis valmistatud filmi “1944” jaoks. Pikemalt meie Militaarmuuseumi külastuse postituses.
Tohvri rannakaitsepatarei nr.44 leiate Sõru sadamast mööda rannikut edasi sõites. See tee on väga rannaromantiline, ühel pool taluõued ja teisel meri. Rannaribal on näha kõige mereäärsem kooguga kaev ja meil õnnestus märgata ka merikotkapaari. Möödute Sõru tuletornist ja natukene tuleb läbida kitsast kruusateed. Meie oktoobrikuisel külastusel olid pooleli kõvad võsalõikustööd. Võib-olla see aitas meil leida üles mitmed territooriumil olevad objektid, küll mitte kõik 14. Tohvri rannakaitsepatarei allesolevad ehitised on kultuurimälestistena kirjas ja kirjeldatud. Võtsime aega kolamiseks.
Tohvri (Hindu) rannakaitsepatarei kohta kirjutatakse militaarajaloo lehel: Punaarmee ehituspataljon saabus Hindu külla 1939. aasta oktoobris. Külarahvas sai käsu vastu talve kodudest lahkuda. Kevadeks oli patarei territoorium traataiaga piiratud. Ehitusmaterjal saabus Sõru sadama kaudu, töö sadamas käis ööpäev läbi kolmes vahetuses. Patarei ehitusel said tööd vähemalt sada kohalikku meest. Suurtes vannides segati käsitsi betoonisegu, kaevati vundamendiauke. Kasarmud pidid algul tulema kahekorruselised, teise korruse vinkelrauast sõrestik oli juba valmis, kui tuli kõrge komisjon ehitust kontrollima. Anti käsk teine korrus maha kiskuda – paistab merele! 1940. aasta sügiseks said valmis kaks kasarmut, kaks ohvitseride elamut, söökla, kaks sauna, toiduainete kelder, kaks tuletõrjeveehoidlat ja väravaputka valvurile. Ehitus pidi jätkuma veel suures mahus, sest ladudes seisis paarsada tonni tsementi.
Patarei nr 44 meeskonnas oli 5 ohvitseri ja 125 reaväelast. Suurtükkide sisselaskmine toimus 1941. aasta suvel, kui merele toodi laevu meenutavad mastidega alused, mida puksiirid pikkade trosside otsas vedasid. Päris valmis patarei ei saanudki, osa varjendeid ja veereservuaar on pinnasega katmata. Gaasivarjendist (varjend-elektrijaamast) jõuti valmis vaid väljaturritavate armatuurraudadega betoonpõrand. Üks suurtükk koos meeskonnaga viidi 1941. aasta septembris Heltermaale. Oktoobris, saksa dessandi ajal, lasti üks laskemoonavarjend koos kogu patarei järelejäänud laskemoonaga õhku. Plahvatus oli võimas, selle tagajärjel rebenesid ning paiskusid eemale laenguruumi seinad, katus aga tõusis õhku ja murdus paikajäänud seinale kukkudes pooleks.
Ülejäänud kolm suurtükiplokki on säilinud enam-vähem tervena ja varjendid on üldiselt kuivad. Viimastel aastatel on territooriumil tehtud raiet ja positsioonid on üsna hästi vaadeldavad. Komandopunkt on aastaringselt poolest saadik vett täis. Vesise asukoha tõttu on raudbetoon ja tellised tunduvalt rohkem lagunenud kui näiteks Tahkunas. Patarei ümber on viis dotti, kõik erineva konstruktsiooniga. Patarei positsioonist mõnisada meetrit loodes on väike avatud vaatluspunkt. Kaks dotti on ka linnaku juures. Sõru ülemise tuletorni lähedal on kividest laotud laskesektoriga dzoti vare. Selliseid laskepesi ehitati 1941. aastal Tärkma ja Õngu vahele vähemalt 15.
Aastail 1944–1945 patarei taastati kolme 130 mm suurtükiga. Viimased harjutuslasud tehti 23.09.1957. Järgmise aasta märtsis suurtükid konserveeriti ning seejärel saadeti patarei laiali. Linnakus asub Tohvri hooldekodu.
Militaarturism on omaette turismiharu. Siin põnev postitus Hiiu Lehest, kus kutsutakse inimesi talgutele ja ajalugu mitte unustama.
