Vana-Vigala park
Vana-Vigala looduse õpperada
Aprill 2022
Vana-Vigala põllutöökool on kusagil teadmises ikka olemas olnud. Ja ka see, et koht ise jääb Via Baltikalt veidi kõrvale, samuti. Ning seegi, et Vana-Vigalas korraldatakse Hard Rock Laagri nimelist raskemuusika üritust. Ise pole siiani suurelt teelt maha pööranud. Tegime jalasirutuspeatuse ja jalutasime tiiru vanas mõisapargis.
Vana- Vigala pargis on 1,5 km pikkune looduse õpperada. Ei ole kindel, kas kõik tähistatud punktid said meie loogika järgi tehtud ringil läbitud, kaardita ei pruukinud kõiki leida. Kindasti on silmajäävaim vaatamisväärsus 1867 aastal ehitatud Näljamüür. Väidetavalt on nimi tulnud tolle aasta viljaikalduse järgi. Parun Bernhard Otto Jakob von Uexküllil (1819-1884) andis talupoegadele müüri ehitamise eest Venemaalt tellitud mõisavilja, et neil hinge sees hoida. Paekivid toodi 20 km kauguselt paemurrust hobustega üle külmunud soo. Müür on üle 2 m kõrge, 200 m pikk ja ehitati liigirikka mõisapargi õrnade puude kaitseks külmade põhjatuulte eest. Parun hoolitses oma rahva eest muulgi moel, ehitas haigemaja ja rahvaraamatukogu, oli põllumajanduse edendaja ja maapoliitik. Vanaduses silmanägemise kaotanud parunit mäletatakse “pimeda parunina”. Samas pargis on ka Uexkülli perekonna kalmistu- nende pere käes oli mõis seitse sajandit. Põneva loo Uexküllide perekonnamõisast leidsin siin
Põhikoolina töötav ja kenasti hoolitsetud mõisahoone on kantud Eesti kummitavate paikade kaardile. Legend ütleb, et pargis olevad kolmeteistkümmend veskikivi on sinna kuhjatud kurja mõisaproua ohjeldamiseks, et ta ei tuleks kummitama. Eks pargis olev kõhe, kinnimüüritud otsaseinaga kabel ja jutud mõisaaegsest piinakambrist mõisahoone ülemisel korrusel annavad selleks põhjust. Koolirahvas ütleb, et peale renoveerimist 2010 on kummitused neid väga harva külastanud. Mõisakool on olümpiavõitja Gerd Kanteri kodukool.
