Brac, Bol ja Zlatni Rat
Braci saare reis Horvaatia
August 2023
Horvaatiat iseloomustab suur saarestik. Jumal oli maailma luues visanud viimase pudi peost just Aadria merre, millest sajad imeilusad saared alguse said. Saared on suur tõmbenumber turisminduse sektoris. Spliti sadamast ja saartes üldisemalt saab lugeda Spliti posituses.
Omiši puhkuse ajal nägime oma Nemira rannast ühte kollast laeva, mis hommikul läks ja õhtul tuli. Eelviimasel päeval enne ärasõitu olimegi sellel laeval ja suundusime Brači saart avastama. Tornado lines kollasele laevale broneerisime kohad kodulehelt, 30.- EUR /inimene. Pool reisi summast tuli tasuda broneerimisel ja teine pool laeval. Veidi kahtlane kontonumber oli, aga tegelikult oli tegemist ausa ettevõtmisega. Meie reisisime laev alumisel tekil- kuigi olime õigel ajal kohal, oli meist varasemaid. Tegelikult läks hästi- päikesevari ja vähem rahvast. Meeleolukas reis algas raki topsiga juba laeva sadamast välja manööverdamise ajal. Hinnas oli lõunasöök, milleks oli imemaitsev makrell kapsasalatiga, kõrvale pudel veini. Laev ei tulnud vist päris täis- igal juhul oleks saanud toitu juurde võtta kui oleks kõhtu mahtunud. Laevameeskond oli hästi äge ja sõbralik- arvatavasti perefirma ja kogu fahmiil tööle pandud, kel jalad juba kandsid.
Lõunaks olimegi kajakte kisa saatel randumas Brači saare sadamas Bol. Laevu tuli ja läks ja nii pidi meiegi kollane laev kohe kaikoha vabastama. Taksopaadid olid ootel, et viia suvitajad kohe Zlatvi Rat ehk Golden Horn randa. Samuti oli ootel rong, mis mööda bulvarit ranna vahet uhas. Tegelikult on see 1,5 km kõndimist mööda varjulist alleed. Meil oli aga hoopis alustuseks teine plaan.
“Kuca u kuci” ehk maja majas oli väga äge leid- ja me olime ainukesed laevalt, kes seda otsima suundusid. Tegemist on vanalinna peidetud väikese majaga suure maja karkassi sees, mille teeb põnevaks kohaga kaasas käiv legend. Leidsime otsitava, maksime sümpaatsele muuseumivalvurile sümboolse piletiraha ja saime kogu lugu jahutavas vana Marko majas mõnuga filmilindilt eraseanssina vaadata. Legendi jutustati kaasakiskuvalt ja rütmikalt vana-horvaadi keeles, subtiitrid all olid inglise keeles.
Lugu ise oli järgmine: Kohalik mees Marko Sila elas väikeses majakeses kesk linna oma eesliga. Tema majaga piirnev maa kuulus rikkale perekonnale Vulkovicile, keda oli 6 venda: kolm neist neist pastorid ja kolm kaptenid, suure laeva omanikud. Meresõitjatest vennad tõid omale hispaanlannadest naised ja plaanisid ehitada Boli pallee “Paloc”. Vaese Marko maja aga asus täpselt nende kruntide keskel. Marko polnud majamüügiga nõus ja läks tülli nii vendade kui kohaliku linnapeaga, kes lasi Marko ähvarduste pärast vangi panna. Sel ajal alustasid vennad majaehitust ümber vaese Marko maja. Marko sai vanglast põgenema ja tuli Dubrovnikust püssirohtünnidega alustatud ehitist õhku laskma. Seda plaani teostades jäi ta aga vahele ning oli sunnitud uuesti redusse minema. Vendade Vulkovitcide palee seinad muudkui kerkisid kuni jõudis kätte aeg katuse ja põrandate jaoks laudu muretseda. Saematerjaliga Venteesiast tagasi sõites sattus laev tormi ja kaptenitest vennad hukkusid. Nii jäi majaehitus pooleli ja suguvõsa järeltulijateta. Marko naases oma koju ja elas seal samuti, müüridest ümbritsetult, üksikuna.
Ajalooga tutvutud võtsime meiegi suuna Golden Horni ehk Zlatni Rati avastama. On ju tegemist ühe ilusamaga rannaga- 2019 hinnati see isegi maailma kauneimaks rannaks. Jalutuskäik oli mõnus ja teadmine, et saame varsti jahutava supluse ühes nii olulises kohas tegi ootused suureks. Tegelik elu oli see, et tuubil täis taksopaadid (mis nägid välja nagu põgenikepaadid teleuudistes), tõid ja tõid randa rahvast, nii et meid ootas ees rannariba, kuhu rannarätiku mahalaotamise kohta oli võimatu leida- samuti vees kõhuli visata. Jaa, me käisime end jahutamas, jälgisime veidi seda hullust … ja põgenesime. Ma tõesti üritasin trügida poolsaare tipu poole, et mõni pilt teha, aga andsin alla. Meie kruiisiaeg hakkas ka juba otsa saama. Jahutava jääjoogiga sadamasse jalutades imetlesime ümbrust ja kirusime augustikuist ülerahvastatust. Boli linnake jättis väga sümpaatse mulje, oli näha õdusaid apartemente ja hotelle- kindlasti on Bol väga mõnus puhkusekoht- kruiisitajad viiakse ju pealelõunal minema. Siis on maailma kauneim rand kohaliku suvitaja päralt.
