Kirna matkarada
Kirna õpperada
Juuni 2023
Jaanipühad- aastal 2023 omanäolised- pikad ja suvised pühad. On olnud väga palavad ja päikselised ilmad- põua- ja kuumaperiood. Põllumehed on hädas, suvitajad rõõmsad. On tuletegemise keeld ja ranged nõuded jaanipäeva lõkete osas. Ja siis tuleb päev enne Jaanilaupäeva päästev vihm. Kastab ja kosutab, annab õhku ja niisutab krõbekuiva maapinda. Jaanilaupäev on jälle päikseline ning pidulik- ebatraditsiooniliselt kauni ilmaga.
Kui pidud on peetud, aga pühasid veel päeva jagu alles, siis on hea end metsas tuulutada. Seekord viis matkatee meid Pedja jõe äärde Kirna matkarjale. See oli üllatus, et Kirna matkarada on hoopis Tartu suunal, mitte Paide nagu võiks nime järgi aimata- tulpidega kuulsust kogunud ja hea auraga Kirna mõis on ju Paide-Türi maantee ääres. Kirna matkaraja lähim tuttava punkt oli hoopis Puurmanni- just selle viadukti juures tuleb suurelt teelt maha pöörata. Veidike on edasi kruusateed ja siis paistabki matkaraja parkla. Kaval asi on see, et matkarada lõppeb teisel pool silda, kus on samuti väike parkla- ja infotahvel selle kohta, et olete piirkonnas, kus Kaitseliit teeb laskeharjutusi- kui vardas lehvib punane lipp, siis tuleks olla ettevaatlik ja eriti jälgida triipudega poste ja tähistusi. Meie jaoks oli see tagantjärgi tarkus, sest see oli viimane infotahvel, mida läbi paduvihma nägime. Aga edaspidiseks- kes jõuab parklasse, vaadake, kas üle silla on mastis punane lipp või mitte.
Kirna matkarada algab lõkkekohast ja suundub üle heinamaa metsateele. Metsatee ja matkarada põimuvad raja esimese pooles tihedalt. Tähelepanelik tuleb olla suunaviitadega. Nagu talvises tuisus nii tuleb ka nüüd tunnetada eelmise sammuja jalajälgi üle niitude. Altmetsa vahitorn ehk Kirna matkaraja vaatetorn jõuab kiirelt kätte. Loodus on sees ja väljas, torni on vallutanud pääsupesad ja kõik sellega kaasnev. Altmetsa vahitorn on tegelikult omapärane ehitis- ülakorruse akende kohal on tähistatud ilmakaared ja keskpõrandal piknikupink. Vaade jõele imeilus. Majakese juures jõekäärus on piknikukoht ja lihtne pääs alla jõe juurde. Pedja jõgi ise tundub üsnagi kiirevooluline ja puhta põhjaga, matkarada lookleb jõe kõrval nii minnes kui tulles. Kui matkarajal tuleb ületada mitmeid sillakesi, siis märgiks, et pikem pool teest on läbitud, on uhke rippsilla ületamine. Infotahvel ütleb, et sild on projekteeritud kandmaks ühte täisvarustuses sõdurit. 30 m rippsilda võtab natukene jala tudisema, aga on kindlasti matkarada teistest eristav kogemus. Veel ka Musutamm ja vanad haavikud ning lõputult liblikaid.
Meie matkakaaslaseks raja teisel poolel said äikene ja vihm. Tihe metsane katus kaitses meid päris pikalt, kuid lõpuks läksid ikka keebid selga ja telefon sügavamale seljakotti. Suvine matk ei ole jalanõudele nõudlik, kuid vihm paljastas ka raja porisema poole. Elektikarjusega karjamaa ääres kulges viimane rajalõik. Hoolimata järeleandmatult jätkuvast vihmast oli kari sarvilisi luhaniidul kõhtu täitmas. 6,8 km väga vaheldusrikast rada- tehtud!
Meie 2022 suvevihmasest luhtadel seiklemistest on hea näide Meiekose matkaraja postitus.
