KRKa rahvuspark
Krka rahvuspark Horvaatia
August 2023
Horvaatia rikkuseks on jugaderohked karstialad, suurimad ja võimsaimad Euroopas. Neid esitlevad ja hoiavad 5 rahvusparki. Kuulsaim ja pindalalt suurim on muidugi tuntud Plitviče rahvuspark. Meist jäi see kaugele ja tegime otsuse külastada suuruselt teist- Krk saarel asuvat Krka rahvuspark. Võtsime transfeeri Tripadvaisori kaudu- 39.90 EUR/ 2 inimest. Kogunemine sinise vihmavarju alla on Splitis Golden Gate juures, mis varahommikuvalguses on tõesti kuldne. Giid oli tubli noormees Steven, kes kohe alguses näitas pühendumist ja hoolivust ning helistas ja nõustas vales kohas ootavat noorpaari ning ootas ära, et nad jõuaksid meiega liituda. 15.08 oli Horvaatias kirikupüha (meie mõistes Rukkimaarjapäev)- läbi linna bussile jalutades nägime kirikutesse ruttavaid inimesi. Päris palju oli pikkades beezides maani kostüümides naisi ja ka päris nunnariietuses prouasid. Kiirelt tutvustas giid teele jäävaid ehitisi- teatrit ja kuulsat staadionit ning äsja valminud IT maja. Sõit hästi jahutatud bussis möödus kiiresti, läbisime tunneleid ja olid tasuliste teede väravad ning kiirtee.
Rahvuspargi pileti saime grupisoodustusega 30.- EUR/ inimene (kassas on see 40.-EUR). Giid oli juba põgusalt tee peal rääkinud rahvusparkides ja Krkst, Horvaatiast üldse, soovitanud puhkuseks erinevaid saari ja tutvustanud Splitile lähimaid linnu. Buss viis meid matkaradade alguspunkti, tagasisõidu kokkusaamiskoht oli linnakeses, kuhu pääses praamiga. Giid tegi väga vahvalt puust ja punaselt selgeks kellaajad ja kohtumiskoha- oli näha, et kogemusi on igasuguseid. Samuti liideti kõik WhatsUp gruppi, kuhu tuli jooksvalt linke, infot ja soovitusi- super teenindus! Rahvuspargis oli külastajaid palju- bussid muudkui tulid ja läksid, aga riigipüha ja hommikune aeg olid meie kasuks- suuremad massid jäid juba lõunasele ajale. Alguses jalutasime vesiveskini- seal on juba paar koske, natukene infot rahvuspargi kohta, tualett ja kohvikud. Samuti väikesed workshop- suveniiripoekesed, muuseumi osa. Sealt edasi juba pikale rajale. Terve rada on põhimõtteliselt piireteta laudtee- piirded on ohutuse mõttes küll mõne kauni vaate juures, aga inimesed ronivad neist ikkagi läbi, et paremaid pilte saada. Kahjuks ongi kogu matk rivis kulgemine- pildistada väga ei saa kui ei taha troppi tekitada. Ka lihtsalt jalutamiseks, veemühina kuulamiseks ja vaadete nautimiseks tipphooaeg ei sobi- rahvas pressib oma tempoga edasi. Raja lõpus, kõige maalilisema kose juures on suur söögiala ja suveniirimüük- nagu mingi festivaliala. Ja sild viib tagasi vesiveski juurde. Pildid said ikka sillalt trügides tehtud. Põrgukuuma päeva kosutuseks lubasime omale puuvilja- jäätise magustoidu, tegime pikema veepausi ja liikusime edasi jõepraamile.
Tegelikult käibki rahvuspargi külastamine nii, et sõidad Skradini linnakesse, pargid auto, soetad keskuse infopunktist pileti ja praam viib su rahvusparki. Kui päev looduses kenasti veedetud, siis toob praam su linnakesse tagasi. Meie kokkusaamispunkt oli linnas ja saime meiegi oma praamisõidu- see oli päris mõnus ja jahutav elamus. Kuna praame on mitu ja väljumised iga 15-20 minuti tagant, siis võetakse inimesi nii, et kõik mahuvad lahedalt ära. Sõit ise on ca 30 minutit. Meie läksime edasi kohe Skradini linnakese randa- nii saime Krk jões ujuda. Varemalt oli lubatud ujumine rahvuspargis koskede juures, kuid peale Covidit enam mitte. Samuti oli juhtunud ka õnnetusi kuna inimesed oma võimeid üle hindasid. Jõevesi oli kraad karastavam kui meie Segeti rannas. Sõime veel ühed ausad burgerid sadama putkamajandusest. Pisikesse putkasse mahtus 5 suurt habemega noormeest toimetama- kõike tehti vilega ja lauldes ning toit oli tõesti maitsev. Buss viis meid pärastlõunasesse Spliti tagasi.
Soovitus oleks rahvusparke külastada madalhooajal- on piletihind soodsam ja jääb rohkem ruumi looduse vaatlemiseks ja vaadete imetlemiseks. Krka NP on palju suurem kui see, mida meie näha jõudsime. Ja ikka- hoiame seda, mida loodus meie jaoks talletanud on. Vahetud päevamuljed leiab siit.
