Soontaga matkarada
Soontaga matkarada
Märts 2024
Soontaga maalinn asub Läänemaal, Soontaga matkarada aga Lõuna-Eestis. Päris möödasõidu tee see ei ole, aga matkasõbral tasub Valgamaale sattudes teeots üles otsida. Soontaga matkaraja parkla juures on suur laagriala, kus sel laupäeval oli päris prominentne matkaseltskond. Mitme lõkkekohaga järveäärne plats põlispuude all oli täis lõbusat sehkendamist, suitses saunatelgi korsten ja valmis telklinnak.
Meie suundusime rajale- kummikutega. See oli viga, sest kummik pole matkajalanõu ja kõrge metsaalaune oli juba sulanud ja kuiv. Ainukene madalam ja kindlasti vesisem koht rajal on jõudmine Väikese- Emajõe äärde. Seal oli kevadine suurvesi aga juba taandunud ning jõgi püsis kenasti sängis. Jõe ääres on ka piknikukoht laua ja lõkkealusega. Meie tegimegi lõunapausi. Kuigi oli riigipüha, ei kohtunud me rajal teiste matkajatega. Põlispuudega metsarada jätkus, keerates tagasi alguspunkti poole. Aakre Saeveski paisjärv ja Soontaga metsamaja hakkasid peagi paistma. Seda terassipostidega järvest välja kasvavat metsamaja saab üürida (hetkel hind 80.- EUR/ööpäev). Maja juures on suur plats lõkkekohaga, välitualett ja puukuur. Majas elektrit ei ole, sooja annab kamin, söögi valmistamiseks on pliit ja õhtuveetmiseks saun. Magada saab nii alumisel kui ka ülemisel korrusel lavatsitel, kogu varustus peab endal kaasas olema. RMK silt ütleb, et lõkkekoha kasutamise eelisõigus on maja üürinutel ning kui majas peatutakse, siis on see nende territoorium. Kuna matkarada läbib maja õue, siis kindlasti ööbija matkajatega kohtub.
Edasi kasvab metsast välja mälestusmärk dr. Hermann Valterile. Loeme pärast internetist, et tegemist oli arstiteaduste doktori, maadeuurija ja laevaarstiga. Doktor suri Eduard von Tolli ekspeditsioonil, kus Eestist pärit polaarekspeditsioon otsis Sannikovi maad- rohelist müstilist saart, mida väidetavalt soojendavad kuumaveeallikad. Kümmekond miili enne arvatavat sihtkohta, Kotlnõi saarel, seisis sada aastat Hermann Walteri puhkekohta tähistav rist. Pärast dr. Hermann Walteri surma tegi von Toll meeleheitliku katse jõuda Uus-Siberi saartelt koerarakenditega müütilisele maale. Rohkem ei näinud Tolli ja ta kolme kaaslast keegi. 2011 käisid eestlased doktori säilmeid ümber matmas kuna haud igikeltsas oli hakanud sulama. Tegelikult oli plaan tuua kuulus eestlane kodumaale, kuid kohalik Jakuutia valitsus „pidas väga tähtsaks säilitada seda, et nende territooriumile on maetud tuntud polaaruurijaid.” Dr. Walter on ainus Kotelnõi saarele maetud tuntum polaaruurija.
Olime just teinud eelmise peatuse lähedal asuvas Barclay de Tolly mausoleumi juures, mis oli küll riigipühal suletud, kuid mida saime territooriumil jalutades uudistada. Kuna nimed on sarnased, siis natukene tekitas ka see põnevust. Selgub, et suur väejuht oli Šoti päritolu, tema vägiteod jäävad sajandite taha (1776-1818). Internet ütleb, et baltisaksa päritolu parun Eduard Gustav von Tolli sugupuu põlvenes Madalmaadest (nagu von´id ikka). Saa siis nüüd aru.
Parklas tagasi, 2,9 km põlist metsa läbitud ja kummikutest vabanenutena, seadsime suuna Sangaste poole- Sangaste metsapargi rajale.
