Riia ajaloo- ja laevandusmuuseum
Riia ajaloo- ja laevandusmuuseum jaanuar 2023
Oleme optimistlikult oma Riia talvepuhkuse muuseumide külastamise lainel. Esimesena satume punasest kivist majja, Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumi. Maja ise kuulub Riia Toomkiriku hoonete kompleksi ja asub Toomkiriku vahetus läheduses kesklinnas. Muuseum on selline väärikalt vanakoolikas, piletimüüja, garderoobiprouade ja tukkuvate saalitädidega. Pääse muuseumisse maksis 5.- EUR/inimene. Pakutakse ka pakettpääsmeid mitme muuseumi külastuseks samal päeval ja erinevaid soodustusi. Suurest trepist üles minnes ei oodanud küll nii suurt ja põhjalikku väljapanekut, mis viis meid läbi 16 saali ja läbi mitme korruse. Väljapanekute selgitused on küll lätikeelsed, kuid tõlkeabi saab spiraalköites kataloogidest, mis on saaliustel saadaval saksa-, vene- ja inglisekeelsetena.
Riia ajaloo- ja laevandusmuuseum on Baltikumi vanim ja üks vanimaid Euroopas. Muuseumile pani Riia linn aluse 1773 aastal kui linnale pärandati Riia arsti Nikolaus von Himseli kunsti- ja loodusteadustekogu. 1791 viidi muuseum üle Toomkiriku kompleksi. Muuseumi eest kandsid pikalt hoolt Venemaa Balti kumbermangude teadus- ja kultuuriseltsid. Sellest ajajärgust oli vast kõige pilkupüüdvam kogu vägagi peenes sammastega ballisaalis. Sammassaal on ka populaarne pildistamiskoht noorpaaride jaoks, kellele muuseum pakub tähtsal päeval eriprogrammi, koos Suure Chrisopheri külastamisega- temalt oodatakse soosingut pere majandusliku olukorra kindlustamiseks. Praegu on Riia ajaloo- ja merendusmuuseumi kogudes üle 600 000 põneva museaali.
Nagu ikka on peale püsinäituse muuseumites ajutised väljapanekud. Hetkel olid selleks “Mängud täiskasvanutele ja lastele. Mängude ja mänguasjade arheoloogilised leiud Riias. 13.–18. Sajand”, mida saab näha kuni 01.10.2023. Meelelahutuseks olnud esemed on jagatud põhiliselt kolme liiki: mänguvahendid (strateegia-, õnne ja füüsiliste oskuste mängud), mänguasjad (lapse arengut ja kogemusoskusi soodustavad esemed) ja muusikariistad. Teine ajutine näitus oli luksuslik- “Hõbeda kabinet” , mis tutvustab Riia 17.-20. sajandi kullasepagildi meistrite töid kuid näitab ka “kirikuhõbedat”. Eriti eksklusiivne on “Silver bowl”, mis esmaskordselt pandi avalikkusele vaatamiseks 2010 aasta Muuseumiööl. Kauss sümboliseerib õitsengut, õnne ja elu. Töö tellijaks kunstnik Oleg Azurilt on olnud Baltic International Bank.
Kohe alguses hakkas silma ka meiegi loo kaanepildile valitud kuju. See oli meile ulatatud bukletil, muuseumi välireklaamidel- pidime kohe uurima, kellega on tegu. Pildil olev skulptuur on mehest nimega Suur Christopher (Lielais Kristaps /Big Christopher)- tema on Riia linna asutaja, linna kaitsja üleujutuste ja muude loodusõnnetuste eest ning meremeeste hoidja. Legend räägib, et Suur Christopher oli praamimees, kes kandis inimesi üle Daugava jõe. Ühel õhtul kuulis ta jõe vastaskaldal beebit nutmas ja tormas teda päästma. Kui ta lapse veest üles tõstis ja kaldale kandis, siis mida lähemal kaldale, seda raskemaks laps kasvas. Lõpuks, kui Christopher kuivale maale jõudis ja lapse maha pani, jäi ta äärmise kurnatuse tõttu peaaegu kohe magama. Järgmisel hommikul ärgates avastas Christopher oma üllatuseks lapse asemel suure hunniku raha. Legendi järgi ehitati selle raha eest Riia linn. Mõned inimesed väidavad, et beebi ei olnud keegi muu kui Jeesus ise, kuid on eelistatud lugu hoida religioossest kontekstist vabana, et kõik saaksid armastada Suurt Christopheri sõltumata oma usust ja tunnustada teda kui linna heategijat. Sajandeid on Lielais Kristaps olnud Riia linna sümbol ning Riia elanikud austanud teda lillede ja süüdatud küünaldega, paludes enne pikale teekonnale asumist tema õnnistust. Suur Christopher on hoiul turvaliselt Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumis. Tänapäeval seisab Daugava kaldal väikeses klaaskonstruktsioonis koopia, nii et ta võib taas meresõitjaid tervitada ja enda ehitatud linna hoolikalt jälgida.
Muuseumis oli ka laevanduse ajaloole pühendatud saale, kus nägime erinevaid meresõidukeid: pisikestest pudelitesse aetud laevadest kuni suurte makettideni. Äratundmisrõõmu pakkusid meie enda Tehumardi ja Vohilaid.
Põnevate lugude võrra rikamana asutame end tagasi talvisesse Riia õhtuhämarusse. Meie teekonnale jäävad veel Riia Sõjamuuseum ja Riia Okupatsioonimuuseum, millest on samuti võimalik pikemalt blogis lugeda.
